Nädal - paar tagasi läks Anu ametlikult roomama. Või mis nii väga roomama, rohkem nagu aerutamine, see-eest hüpetega. Eriti siis, kui näeb miskit ahvatlevat asja. Aga vahepeal rändab niisama ka toas ringi. Näiteks eile õhtul vuras esikusse ja vaatas seal vaikselt ringi. Tavaliselt tähendab vaikus, et tehakse midagi, mida lapsed ei tohi teha. Seekord oli aga lugu ilmselt selline, et mind kusagil ta ei näinud ja kuulnud, aga turvatunnet ka vist juba paras hulk tekkinud ja huvitav oli kah, nii ta vaikselt seal koridoris neid rattaid piidles. Kui lähenesin, et uurida, kuis tal läheb, siis oli üllatusrõõm suur, et polegi üksi siin maailmas.
Anu sai eile 7kuuseks. Pirakas piiga on.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment